Compo väetise ampull

Selle eksperimendi kohta ütleks vaid, et mis juhtub kui kodusel inimesel igav hakkab. Vastus oleks, lollusi hakkab tegema. Nii ma saingi Facebooki orhideegrupist idee katsetada palju kiidetud Compo väetise ampulle. Selleks, et asi oleks enam vähem võrdne, seadsin sammud Bauhofi ja ostsin kaks enam vähem samasugust nukrakest kuukinga, üks saab minu poolset tavalist hooldust ja teine compo väetise ampulle, siin on veidi õpetatud, kuidas neid kasutada.
Mõlematel katsealustel olid ostes õied küljes, üks neist lõpetas õitsemise, teine veel näitab oma õisi. Õievarred jätan alles.

Katsealune nr.1 hakkab saama Compot

 Katsealune nr.2 saab minu poolset tavalist hoolitust

Asuvad nad mõlemad läänepoolse akna juures. Kastmist saavad vastavalt vajadusele.

Progressi hakkan siinses blogis kajastama mingi aja tagant.

Tsümbiidiumid asjatavad

Minu armsakesed toimetavad miskit. Suurel ma kahtlustan nelja õievart, sest need on magusa neste tilgakestega kaetud. Uute bulbi algetel seda märganud pole. Mõni pilt on kehva saanud, sest kui need alged leidsin, siis öösel lambi valgel neid jäädvustasin 

17.10 Suure tsümbiidiumi asjatamine

 Teokaka on suvel õues suvitamisest sinna jäänud, nendest nimelt mu aed kubiseb, õudne :(

 Kõige pisem nupsu seal peidus 

 9.11
Väike tsümbiidium teeb ka midagi

 

 9.11
Kosuvad

See on mul esimene kogemus tsümbiidiumi arenguga, nii et päris põnev on :)

Tartu botaanikaaia orhideenäitus 2015

Selle aasta kevadel sai käidud TBA orhideenäitusel. Muidugi mõista ilma lilledeta ma sealt ei lahkunud. Olin nagu laps kommipoes, ei teadnud mida võtta või mida jätta. Abikaasa lubas ainult kaks välja valida, aga seal oli ju niiiii palju selliseid, mida oleks tahtnud.

Minu juurde leidsid tee Dendrobium Polar Fire

 Ja Phalaenopsis Little Zebra

 Ma ei tea kaua ta juba enne ostmist oli õitsenud, kuid minu juures õitses praktiliselt sügiseni välja.

Arvatavasti omast lohakusest aga pidin temaga hüvasti jätma. :( Ise kahtlustan, et tema leherosett oli nii tihe ja ma ei märganudki, kui kastmise ajal alumste lehtede vahele vesi läks. Mädanemine hakkaski alt poolt pihta ja kui ma selle avastasin, oli päästetöödeks juba liiga hilja. Esialgu kui esimene alumine leht kollaseks läks, ei osanud ma ohtu näha, sest on tavaline kui alumised lehed kolletuvad. Kui aga juba järgmised 3 lehte kolletusid hakkasid häirekellad tööle.

 Võimsast leherosetis oli vaid nii palju alles ja sellest enam elulooma ei saa

 Enne oma surma aga punnitas ühest uinuvast pungast välja neli viimast õit. Viimase sain ka jäädvustatud. Varre panin vaasi koos selle õiega, lootuses, et ehk teeb sellele varrele näiteks keiki.

Tsümbiidiumid

Esimene tsümbiidium kinkisin oma abikaasale sünnipäevaks. Üks vähestest orhideedest, mis ma täishinnaga ostnud olen. Mehele meeldis küll rohelise õiega, kuid kui mul vaja oli, siis ma ei leidnud enam rohelist. Nii saigi ostetud kollane. Suve suvitas õues õunapuu all. 

Sellise kena õiega :)

Oi seda potist välja vägistamist, lõpuks sai käärid külge pandud potile. Sellist juurepalli pole veel minu silmad näinud. Vana substraati ei eemaldanud, panin lihtsalt suuremasse potti.

See on ostetud soodusnurgast oktoobrikuus. Õievärvi ei tea. Ümber ka pole istutanud ja arvatavasti enne kevadet seda ei tee ka.

 Mõlemad kõrvuti

Siis kui on igav

Mul selline komme juba sisse harjunud, et hoian erinevate lillepoodide leiunurkadel silma peal. Sealt võib leida huvitavaid eksemplare väga soodsalt. Abikaasa on sellega juba harjunud, et kui kaubanduskeskuses käime, siis vaikselt imbun lillepoodi. Üldjuhul siiski enne ostmist küsin mehelt nõu.

Sellesse potti panin kaks tükki kokku, sest üksi neil kummalgi ei sujunud kuidagi. Eks see ole ka omamoodi eksperiment, kuidas kahte koos kasvatada on. Üks neist otsustas ka õitsema minna

 Ostes oli tal ka veel paar õit küljes, kena kollane. Tema seis polnudki kõige hullem, ostsin pigem ilusa õie pärast.

 Oli leiunurgas väga õnnetu, aga ilusa õiega. Hoolimata oma õnnetust seisust on ta koguaeg õitsenud. Ühe lisavarre suutsin istutamise käigus ära murda. 

Hiiglane

K-rautast soetatud hiiglane. Õievars oli ostes üle meetri. Minu juures teine õitsemine.
Võiks arvata, et selline hiiglane vajab harvem kastmist kui mõni pisike, kuid tegelikult on asi vastupidi. Õite eluiga oligi omast lollusest lühike, põhimõtteliselt nõuab iga nädal kastmist. Ühe korra jäi vahe veidi pikemaks ja nii need kenad hiiglasõied kustusidki.

Uus õievars väga eelmisele alla ei jäänud

 Võimas leherosett

 Ja õis, kahju et ei taibanud võrdlust kõrvale panna. Uuel õitsemisel üritan meeles pidada

Bauhofi külastus

2014 september Bauhofi leiunurgast õitsvana ostetud. Üks pelooriline ja teine lihtsalt ilus lumivalge. Mõlemal teine õitsemine. Pelooriline kasvatas uue varre, valge aga otsustas uinuvatest pungadest uued õied ajada. 

Tavaliselt peale õitsemist ma varsi ära ei lõika, kui just vars ise ära ei kuiva. See aasta teen katse, osadel lõikasin varred nulli, osadel vaid esimese uinuva pungani. Lihtsalt enda jaoks katse, kummad rikkalikumalt õitsevad.

Pelooriline

 Lumivalgeke

Lõhnav iludus

Maximast ostetud, õitses siis kahe õievarrega, kahjuks ei jäädvustanud seda. Tema koju toomisega on selline lugu, et käisin nõutult ümber lilleleti ja lõopuks mees halastas mulle ja lubas ühe koju tassida. Valisin puhtalt õietooni pärast, selline ilus õrn roosa. Kodus selgus, et lõhnab hommikusel ajal. Selline mõnus magus aroom, kaugele ei levi ca 1,5 meeter taimest.
Talvel 2014/2015 otsustas see hulluke välja punnitada 1 õie, tegelikult küll kolm aga ju siis sai puumaja akna vahelt tuuletõmmet ja nii kaks tükki maha pillaski enne avanemist. Sellega ta aga rahule ei jäänud ja kasvatas kevadel uue ja uhke harulise varre.
Lehed on tal ka huvitavad täpilised.
Kasvab idapoolsel aknal, kastan vastavalt vajadusele ja väetatud saab aktiivsel kasvuperioodil üle ühe kastmiskorra.

Õis lähedalt

 Ja avanevad

 Täisõies

"Põõsas"

Kuuking nr 2, nimetan teda hellitaval põõsaks. Põõsaks sellepärast, et arvatavasti on emataimega midagi lahti ja kasvatab endale kahte kõrvaltaime e keikit. Üks keiki kasvatab omakorda keikit, nii et päris põnev põõsas on. Lahutada neid kavas ei ole, vaatan mis neist saab.
tegelikult ma polegi aru saanud veel, mis emataimel viga on. Lihtsalt uued lehed tulevad järjest väiksemad ja surevad ruttu ära, nõnda jääbki kasvupunkt järjest väiksemaks.
Pildid tehtud 2015 suvel.

Algus

Temast sai kõik alguse. Päästsin ma ta 2011 aastal ema akna vahelt. Alles oli vaid üks juur ja leht. Sügis oli juba käes ja vedas, et ta külma polnud saanud.

Kahjuks mul ei ole olnud mahti progressist pilte teha, sest siis ma ei arvanud, et sellest üldse asja saab ja et ma nakatun orhideehaigusesse. Küll aga on nüüd taim rõõmus ja kosub kiirelt.
Poputamist alustasin turbasamblas ja kilekott peas niiskuse hoidmiseks. Esimesed juurenupsud ilmusid suhteliselt ruttu. Orhideesubstraati istutasin ca pool aastat hiljem.
Need pildid on tehtud 2015 suvi.