Tema on minu esimene Veenusking. Enam ei mäletagi täpselt, kuna ma ta koju tassisin, arvatavasti kunagi suvel kui mehe järjekordselt Jardinisse vedasin. Soodusnurgast õitsvana ostetud nimetu. Üks tänuväärt õitseja, üks õis püsib ca kuu ilusana, siis kukub maha ja avab paari päeva jooksul uue. Nii ta õitseski mul kuskil pool aastat, kuni päevani, mil kogemata kardinat eest tõmmates murdsin uue nupu ära. Varrel paistis uus veel tulemas, aga tema solvus vist ja kuivatas varre ära.
Asukoht on tal lõuna- ja läänepoolse akna juures, nö kahe akna vahel, et valgust tuleb mõlemast aknast. Kastan vastavalt vajadusele, väetist saab üle ühe kastmiskorra.
Asukoht on tal lõuna- ja läänepoolse akna juures, nö kahe akna vahel, et valgust tuleb mõlemast aknast. Kastan vastavalt vajadusele, väetist saab üle ühe kastmiskorra.
See oli viimane õis sellelt õievarrelt, jäädvustatud 9.novembril, paar päeva enne ära väsimist.
27.nov sain aru, et ühel tütartaimel on miskit teoksil
4, jaanuaril on selline kõvera kaelaga, loodetavasti ta selliseks ikka ei jää, pikkust ka veel vähevõitu.
