Veenusking1

Tema on minu esimene Veenusking. Enam ei mäletagi täpselt, kuna ma ta koju tassisin, arvatavasti kunagi suvel kui mehe järjekordselt Jardinisse vedasin. Soodusnurgast õitsvana ostetud nimetu. Üks tänuväärt õitseja, üks õis püsib ca kuu ilusana, siis kukub maha ja avab paari päeva jooksul uue. Nii ta õitseski mul kuskil pool aastat, kuni päevani, mil kogemata kardinat eest tõmmates murdsin uue nupu ära. Varrel paistis uus veel tulemas, aga tema solvus vist ja kuivatas varre ära.
Asukoht on tal lõuna- ja läänepoolse akna juures, nö kahe akna vahel, et valgust tuleb mõlemast aknast. Kastan vastavalt vajadusele, väetist saab üle ühe kastmiskorra.

See oli viimane õis sellelt õievarrelt, jäädvustatud 9.novembril, paar päeva enne ära väsimist.

 27.nov sain aru, et ühel tütartaimel on miskit teoksil

 4, jaanuaril on selline kõvera kaelaga, loodetavasti ta selliseks ikka ei jää, pikkust ka veel vähevõitu.

Masdevalliat pole enam :(

Nii üürikeseks jäigi meie kooselu. Pikad pühad olin lilledest eemal ja tagasitulles oli tal vaid kolm lehte kinnised, ülejäänud kõrval hunnikus. Täna hommikul kukkus viimanegi leht ära ja potist välja võttes oli kõik üks pehme läga :(. Nii pea ma uut Masdevalliad omale ei hangi. 

Masdevallia

14. novembril külastasin Liisu lillesid Võru tänaval. Silma jäi Masdevalliad hinnaga 5.50. Pidin kohe ühe neist koju tarima. 

Tuues oli ta selline ilus põõsas.

 Päris mitu nupsu piilumas

 Õis peaks sellist värvi olema

Nüüd on temaga kurvad lood, sest toas on tema jaoks liiga soe ja lehed muudkui langesid. Kauakaua võtsin hoogu, et temaga tegutsema hakata. Õnneks on praegu õues soe ja kolis kõige pealt akna vahele, et lehtede langemine lõppeks. Siiani on olnud akna vahel keskmiselt 8-13 kraadi, loodan, et see sobib paremini kui tubane 18-21 kraadi. Lükkasin tema istutamist sellepärast edasi, sest mul polnud kuskilt sammalt võtta. Algne plaan oli semihüdrosse istutada sambla puudumise tõttu. Siis aga avastasin, et aias pirnipuu all ju ilus sammal. Hetkel koliski oma aiast korjatud sambla sisse, mis eelnevalt korralikult voolava vee all pestud sai. Loodan, et sobib talle :)

Tänane seis on kahjuks selline

 Pott on ka ilmselgelt liiga suur. Enamus on sammal ja see "lõhn" ei olnud enam meeldiv :(

 Koos surnud juurtega olukord

 Nii palju jäi alles.

 Sellisesse samblasse sai istutatud. Väikseid potte kahjuks kodus polnud, nii et sai potti pooles ulatuses semihüdro ja peale sammal

 Uuesti potis ja akna vahele tagasi. Hea oleks kui nüüd külmaks ei lähekski, siis peaks talle seal täitsa sobima. Kui külmaks läheb, pean uue koha välja mõtlema.

Compo väetise ampull

Selle eksperimendi kohta ütleks vaid, et mis juhtub kui kodusel inimesel igav hakkab. Vastus oleks, lollusi hakkab tegema. Nii ma saingi Facebooki orhideegrupist idee katsetada palju kiidetud Compo väetise ampulle. Selleks, et asi oleks enam vähem võrdne, seadsin sammud Bauhofi ja ostsin kaks enam vähem samasugust nukrakest kuukinga, üks saab minu poolset tavalist hooldust ja teine compo väetise ampulle, siin on veidi õpetatud, kuidas neid kasutada.
Mõlematel katsealustel olid ostes õied küljes, üks neist lõpetas õitsemise, teine veel näitab oma õisi. Õievarred jätan alles.

Katsealune nr.1 hakkab saama Compot

 Katsealune nr.2 saab minu poolset tavalist hoolitust

Asuvad nad mõlemad läänepoolse akna juures. Kastmist saavad vastavalt vajadusele.

Progressi hakkan siinses blogis kajastama mingi aja tagant.

Tsümbiidiumid asjatavad

Minu armsakesed toimetavad miskit. Suurel ma kahtlustan nelja õievart, sest need on magusa neste tilgakestega kaetud. Uute bulbi algetel seda märganud pole. Mõni pilt on kehva saanud, sest kui need alged leidsin, siis öösel lambi valgel neid jäädvustasin 

17.10 Suure tsümbiidiumi asjatamine

 Teokaka on suvel õues suvitamisest sinna jäänud, nendest nimelt mu aed kubiseb, õudne :(

 Kõige pisem nupsu seal peidus 

 9.11
Väike tsümbiidium teeb ka midagi

 

 9.11
Kosuvad

See on mul esimene kogemus tsümbiidiumi arenguga, nii et päris põnev on :)

Tartu botaanikaaia orhideenäitus 2015

Selle aasta kevadel sai käidud TBA orhideenäitusel. Muidugi mõista ilma lilledeta ma sealt ei lahkunud. Olin nagu laps kommipoes, ei teadnud mida võtta või mida jätta. Abikaasa lubas ainult kaks välja valida, aga seal oli ju niiiii palju selliseid, mida oleks tahtnud.

Minu juurde leidsid tee Dendrobium Polar Fire

 Ja Phalaenopsis Little Zebra

 Ma ei tea kaua ta juba enne ostmist oli õitsenud, kuid minu juures õitses praktiliselt sügiseni välja.

Arvatavasti omast lohakusest aga pidin temaga hüvasti jätma. :( Ise kahtlustan, et tema leherosett oli nii tihe ja ma ei märganudki, kui kastmise ajal alumste lehtede vahele vesi läks. Mädanemine hakkaski alt poolt pihta ja kui ma selle avastasin, oli päästetöödeks juba liiga hilja. Esialgu kui esimene alumine leht kollaseks läks, ei osanud ma ohtu näha, sest on tavaline kui alumised lehed kolletuvad. Kui aga juba järgmised 3 lehte kolletusid hakkasid häirekellad tööle.

 Võimsast leherosetis oli vaid nii palju alles ja sellest enam elulooma ei saa

 Enne oma surma aga punnitas ühest uinuvast pungast välja neli viimast õit. Viimase sain ka jäädvustatud. Varre panin vaasi koos selle õiega, lootuses, et ehk teeb sellele varrele näiteks keiki.

Tsümbiidiumid

Esimene tsümbiidium kinkisin oma abikaasale sünnipäevaks. Üks vähestest orhideedest, mis ma täishinnaga ostnud olen. Mehele meeldis küll rohelise õiega, kuid kui mul vaja oli, siis ma ei leidnud enam rohelist. Nii saigi ostetud kollane. Suve suvitas õues õunapuu all. 

Sellise kena õiega :)

Oi seda potist välja vägistamist, lõpuks sai käärid külge pandud potile. Sellist juurepalli pole veel minu silmad näinud. Vana substraati ei eemaldanud, panin lihtsalt suuremasse potti.

See on ostetud soodusnurgast oktoobrikuus. Õievärvi ei tea. Ümber ka pole istutanud ja arvatavasti enne kevadet seda ei tee ka.

 Mõlemad kõrvuti